The Revenant – piinavalt hea või halb?

Oleme vist isaga saanud väikese Haapsalu kinopisiku, sest oleme viimase paari nädala jooksul käinud rohkem kinos kui üldse terve elu jooksul… seda siis Haapsalu mõistes. Kui muidu on kino igati asjalik (sest hiljuti sai ka see korda, et filmid jõuavad pilti samal ajal kui Tallinnas, mitte kuu aega hiljem), siis saal pole siiski ette nähtud kinoks. Istmed on suhteliselt ebamugavad kahe ja poole tunniseks filmiks. Peatugi puudub ja jalgu ei anna pikalt ette sirutada. Veel pole oma matsliku minaga nii sina peal et viskaks jalad üle eesoleva rea. Aga mida aeg edasi, seda rohkem kaalun selle suunas!
Eile käisime isaga vaatamas üht suhteliselt õõvastavat filmi: Mees, kes jäi ellu (The Revenant). Pole vist inimest kes poleks sellest kuulnud. Võib-olla tehakse pigem selle teose najal nalja, et kas tõesti Leonardo DiCaprio võidab oma kaua oodatud Oscari. Mõni tõmbab filmile joone alla ja ütleb, et see näitab kui paljuks on üks mees valmis, et saada see kuldne mehike kätte. Mul kusjuures mõlkus see terve filmi vältel peas. Mitte et ma seda kuidagi tõsiselt võtaks, aga tõesti iga järgmine stseen oli… kuidas seda sõnastada… hinge kinni tõmbavam kui eelmine. Mul pole piisavalt palju omadussõnu sõnavaras, et kõike seda jubedust kirja panna. Jubeda all ei mõtle ma halba filmi, vaid verd ja karmi ”reaalsust” jne.
Mina kui vaataja tolereerin väga palju žanreid. Rohkem kui keskmine pehme inimene. Juba ammu ei kõiguta nõrgad etteaimatavad õudukad, kuid seekord olin minagi üks neist kes ei suutnud alati silma ekraanil hoida. Muidugi ei peitnud ma pead kuskile mulda, aga vilksamisi olin vahepeal nii jahmunud, et tule taevas appi. Isa muidugi pigem muigas nende stseenide peale… nii meeletult rõvedust, et viib üdini õuduse üle pilkava huumorini. 
Ausalt, filmi vältel ma ei suutnud otsustada, kas stoori on nii jube ja reaalne, et nutan või nii ebareaalne, et jällegist… nutan. Isaga vahepeal ikka vahetasime arvamusi nagu ühed eeskujulikud laterdavad kinokülalised ikka… ikka ja jälle leidsime, et kuidas on võimalik üldse üle elada kõik see. Inimene oleks surnud ammu juba kas mustast põletikku või külmast kopsupõletikku. Väljas on ürgne talv ja külmast veest välja tulnud mees ei külmu surnuks, sest kõrval põleb 10×10 cm lõke. 
Samas kui film oli läbi ja koridoris küsisime endalt: Kuidas meeldis? Siis ei osanud vastata. Tõesti ei osanud. Sama aegselt piinas küsimus: kuidas ta ellu jäi? ja Kas tõesti oli kunagi nii karm reaalsus, et iga öö ärkasid vähemalt korra üles kuna mingid pärismaalased lihtsalt tahavad sind maha lüüa…koguaeg!? Kõik tundub nii ebareaalne, et paneb nii mitmes suunas jooksma. Võib-olla oleneb milliste ootustega saali astud. Kas jahid reaalsust (ei mitte päris doki kah) või lihtsalt visuaalselt ja heliliselt fenomenaalset filmi.
Mina vist sisenesin pigem esimese mõttega ja sujuvalt liikusin teise peale üle. 
Kui rääkida näitlejatest, siis mind isegi vist tõmbas Tom Hardy karakter rohkem. Leo on mulle alati sümpaatne olnud, aga meeldiva üllatuse tõi pigem Hardy. Minul on pea igast näitlejast oma aura voolitud. Kas ta on hea või paha ja ühelt teisele pendeldamine minu silmis väga ei toimi. Jennifer Lawrence ei saa filmis äkitselt pahalasena üles astuda. See ei ole veenav, sest ta pole end selle arvel üles ehitanud. On väheseid kes suudavad seda (näiteks Russell Crowe või Robert DeNiro). Mina nägin Hardyt ainult sümpaatse ja nägusa, pigem hea, tegelasena. Ning olin üsna nördinud kui avastasin, et ta kajastab just halvimat. Kuid ma eksisin, sügavalt! Ta oli suurepärane oma rollis! Ma tõesti nägin lõpuks vaid halba ja hirmu. Ei mõelnud ma kordagi, et uii miks just TEMA nii halba rolli on seatud. 
Kahjuks(?) on mul nii palju mõtteid selle filmi osas ja tõepoolest ei ole sõnu kõige kirjeldamiseks. Ilmselt aitab aint ise vaatamine. Kindlasti ei soovita vaadata kui olete nõrganärviline. Arvestage, et üks hetk magab vaene Leo äsja surnud hobuse SEES! 😀

Source of pictures: http://www.foxmovies.com/movies/the-revenant/gallery/691/revenant-gallery-12

2 thoughts on “The Revenant – piinavalt hea või halb?

  1. Kuigi juba palju rõvedat oli juhtunud oli mul ikka reaktsioon selline (aimasin ja olin kuulnud, et see stseen sees): palun ei, ei ta ei lähe sinna hobuse sisse. Okei.. läksid 😀

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s