Sunday lunch

Selle väikese hingejutuga kõnetaks eelkõige inimesi kes on läbinud oma elus päris mitu etappi. Nimelt olen juba mõnda aega täheldanud seda, et õiged sõbrad jäävad. Kõlab klišee? Perhaps.. Aga kuidas ma saan muudmoodi mõelda kui praeguseks hetkeks olen peaaegu 26 ja minu parimad inimesed on jätkuvalt need kellega veetsin parimad ja halvimad aastad, alates lasteaiast kuni keskkooli lõpuni. Ma lõpetasin keskkooli, kolisin ära nagu kord ja kohus, õppisin ülikoolis, tutvusin inimestega ja lõpuks leidsin tee tagasi lapsepõlvelinna. Ja siin leidsin taas oma parimad inimesed (kes ei ole isegi kõik paiksed, vaid elavad samuti oma elu…ka väljaspool Haapsalut). 
Teate ju küll kuidas filmides, ja kindlasti ka päris elus, ollakse sada protsenti veendunud, et sinu keskkooli armastus on sinu igavik. Sa ei näe põhjust miks ei võiks elu lõpuni koos olla. Aga kogemused näitavad, et uues eluetapis on liiga palju uut, et kõiki vanu väärtusi tipus hoida. Nii levib elutarkus: uus elu hakkab peale keskkooli. Leiad uued sõbrad ja leiad uued armastused. Reeglina. 
Ometi olen juba 26. Käisin ära ja tulin tagasi. Ning tuleb välja et kõige paremad inimesed on ikka veel need mõned keskkoolist. Need Haapsalust! 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s